KATUSETÖÖD

Plekk-katused on erineva paksuse ja pinnakattega, pakkudes mitmekülgseid vastupidavuse ja esteetika lahendusi. Eestis kasutatakse enamasti 0,45–0,6 mm paksust plekki, mille levinumad pinnakatted on polüester, pural, mattpural ja tsink.

Plekk-katuste eelis võrreldes eterniit- ja kivikatustega on nende kergus (u 5 kg/m²), mis vähendab katusekonstruktsiooni koormust. Keskmine eluiga on 50 aastat ning arenevad tehnoloogiad pakuvad järjest rohkem kvaliteedi- ja hinnaklasside valikuid.

Plekkkatused jagunevad nelja kategooriasse profiilide järgi:

 1. Kiviprofiil
Kiviprofiilplekk jäljendab klassikalist kivikatust. Valmistamisel pressitakse sileplekk kivimustriks. Levinuim on pikast paanist kiviprofiil, mida eelistatakse Eestis väheste liitekohtade tõttu. Samuti on saadaval modulaarne kiviprofiil, mis kruvitakse paigalduskoha detailidest kokku. Populaarne eramajadel.

2. Trapetsprofiil
Lihtsama välimusega plekkprofiil, mille lõige on trapetsikujuline. Sobib nii katusele kui ka seinale ning on soodsam kui kivi- ja klassikprofiil. Kasutatakse sageli tootmishoonete ja vanade eramajade renoveerimisel.

3. Klassikprofiil
Klassikprofiil sarnaneb välimuselt valtsprofiiliga – liited jooksevad sirgelt räästast harjani ja läbistavad kinnitusvahendid puuduvad. Mürasummutamiseks paigaldatakse alla lint või vilt. Sobib eriti muinsuskaitsealustele hoonetele, pakkudes kuluefektiivset lahendust. Kruvivaba liitmise võimalus annab kauni tulemuse.

4. Valtsprofiil
Plekk-katuse tüüp, kus liited valtsitakse kohapeal kahekordse valtsiga, pakkudes suurepärast ilmastikukindlust ka madala kaldega katustel. Tugev ja pikaealine, kuid kõrge paigalduse hinnaga.

Tänapäeval pakutakse peamiselt betoonist ja savist kivikatuseid. Eestis kasutatakse enim betoonist kivikatuseid, kuna nende tootevalik on lai ja hind soodsam võrreldes savikividega. Kivikatus talub hästi temperatuurikõikumisi ja summutab müra. Kuna kivikatuseid on ajalooliselt kasutatud pikka aega, sobivad need hästi vanade majade arhitektuuriliste joontega. Saadaval on lai valik toone ning glasuuritud katusekive. Kivikatuste keskmine eluiga on 80 aastat.

Eestis on eterniitkatused olnud halva mainega, kuna paljudel majadel on Nõukogude ajal paigaldatud asbesti sisaldavad eterniidikatused. Tänapäeval on tehnoloogia arenenud ning eterniit ei sisalda enam asbesti. Samuti on saadaval erinevate mõõtude ja lisadetailidega eterniitkatused, mis võimaldavad luua kauni lõpptulemuse. Näiteks on asbestivabale eterniidile saadaval harja- ja viiludetailid, mis muudavad katuse esteetilisemaks. Oma kaalu ja vastupidavuselt sarnaneb tänapäeva eterniitkatus kivikatusele.

Bituumensindelkatused on Eestis vähem levinud ja pigem kasutatakse neid abihoonetel. Sobib ka elumajadele, kuid vajab korralikku SBS aluskattekihti ja suuremat katusekallet, et vältida probleeme. Eesti muutlikes kliimatingimustes ning puude lähedus vähendab katusekatte eluiga. Bituumensindli eluiga on 20–30 aastat.

Puitkatused on haruldased ja näha saab neid peamiselt algupäraseks taastatud palkhoonetel ja saunadel. Tüüpe on mitmeid, näiteks laastukatus, kimmkatus, sindelkatus ja laudkatus. Välimuselt on nad omanäolised ja kaunid ning 100% taastuvast puidust valmistatud. Puitkatused kestavad 30–40 aastat, kuid vajavad hoolikat hooldamist: töötlemist kaitseõlidega ning regulaarset puhastamist orgaanilistest jäätmetest, mis eluiga lühendavad.